The War Lord e. absoluutselt maagiavaba tornifilm.

Sisu:

Kolmekümnendate lõpusirgel ristisõdija saabub koos kaaskonnaga oma uutesse valdustesse ning satub peale sõjahimuliste friiside röövkäigule, niigi väheste külaelanike suunas.
Kuna omandimõistest on peategelaseks olev mehapoeg täies mõõdus õigesti aru saanud, siis saab ta pahaseks ning peksab Friisimaa kanged poisid merre.

Paraku jätavad aga põgenevad paganad maha pealiku poja, kelle Lord Chrysagon-i kaaskondlik kääbus enda kasvatada jätab, nagu kutsika, kuna paganatest hõimupäälike (pant)vangistatud poegade lapsendamine oli kristlikes kuningriikides välistatud.

Selle, et tegemist on pealiku pojaga, jätab kahtlaselt punapäine kojanarr enda teada.

Ja noh, edasi hakatakse ääremaad valitsema, kindlust tugevdama, mida kahjuks väga palju ei näidata, kuna enamus filmilindist kulub külavanema tütre ning tema uue isanda vaheliste suhete tulevastele põlvedele jäädvustamisele.

Filmist üldplaanis

Tegelikult ei ole kogu film üldse nii väheütlev ja tüüpilises võtmes, kui eelnevast sisuülevaatest muljetuda võib.

Kahetunnisesse filmi on suudetud ära mahutada nii tollaste sinivereliste käitumise ja mõttemaailma ekraanilevisandamine ( esmaööõiguse diil - mis küll kärmelt peategelaste armastuse õitsele puhkemiseks ümberpöörakse) aga ka varakeskaja religioossete tõdede ja seaduste absoluutne segapudru, mis oli mõistetamatu ja kindlat seisukohta nõudvas olukorras peavalu tekitav igaühele, kel mingit tuntumat sõrmus näpu otsas ei tilbendanud.

Mainin veel, et tollased Pühad Tõed ja muud kamad ei olnud grammijagugi nii maa küljes kinni, kui nad praegu on. Uus Testament polnud veel korralikult valmis parandatudki ja kui ma sajandiga ei eksi, siis poldud veel Jeesuse kohapealtki kokku lepitud, et kas tegemist oli jumalapoja või mehe/inimesega.(*man or god)

Madinalisana veel, et kui ma nüüd meenutan, siis olen ma lisaks Sõjapealikule näinud kahte filmi, kus tornkindlust vallutatakse.
Kummagi nime ma ei mäleta, aga esimene oli oma alarahastatuse ning vaimuvaesuse tõttu suh't meeldejäämatu ogarik ning teine oli mingine poolenisti usutemaatika levitamise ja poolfantasy film, mida näidati miskisest idiootsete filmide filmikanalist... (*Teoorias midagi Faith Films Channeli laadset)

Kokkuvõtteks

Kirsiks tordil on see, et Schaffner on suutnud mööda vaadata ka paljudest ajaloofilmi "kohustuslikest" klišeedest ja stampidest.

Umbes nagu, et kõik tundub küll olevat hilisematest filmidest kordades nähtud kama - nagu tegelased, kindlus, metslaspaganad, love-story, armukolnurk, vägilaspealiku poeg, lõpulahing jne, aga kääritatud on see mingi teise retsepti järgi ning sisse on pikitud pisasjad, mis vaatajat veenavad, et tegemist on varakeskajaga ning et pea kõik, mis toimub, on seninägematu ning üldkokkuvõttes viib kogukupatus tulemuseni, milleks on fantastilisel tasemel ajaloodraama, mida soovitan vaadata kõigil, kes mõõgavärgensist natukenegi huvituvad.

Viriseks ka natuke: kuna tegemist on kuuekümnendate filmiga, siis on külavanema tütar muidugi pestud, kustud ja kasitud, mitte täitand ja kirpne, aga see selleks...või öelge mõni film, kus oleks vastupidi - neid pole... kahjuks.

Hinne hülgemölas ja numbrikirjas:

Mõõga & raudkinda filmina: 5/5 Madinaid on filmis kaks. millest esimene on kohutav isegi 1965 aasta standardite järgi, aga teine paneb selle-eest täie rauaga ning on oma realistlikuses, mitmekesisuses ja kaashaarvauses tõesti kõigi kindluselahingute emme, issi, poeg ja püha lehm ka veel takkaotsa. Ok, liialdan.

Romänsiliin ei häiri grammigi, kuna sellised: pilk maha - kiirelt paar sammu akna poole - pilk veel rohkem maha - stseenid on välja jäetud ning vähemalt on selles ka omajagu leidlikkust.

Ajaloodraamana: 5/5 - tead, kui sulle on antud ristiretkel osalemise eest ja autasukorras valitsemiseks (loe esimeseks lihamüüriks olemiseks) mingine agrikultuursete paganatega asustatud põllulapp, koos lagunenud kindlusega kuskil Normandia päraperses, siis on igasugusest etiketist, kohutustest ja headest tavadest ikka üsnagi savija siiber ka veel takkaotsa.
Seega - kõige nägusam metslasprintsess voodisse ja vegeteerimine alaku.

Kokku: 10/10 - Filmi plussiks ja isseenda miinuseks mainin veel seda, et ehkki Schaffer ja Charlton Heston on mulle vägagi tuttavad nii nimes kui lõustas, arvasin ma kuni IMDB-s surfamiseni, et tegemist on euroopas filmitud filmiga.
Seal lihtsalt on midagi, mis ei haaku kuidagi Hollywoody ja isegi õnnestunud ajaloofilmide puhul silmatorkavate ämeerikalikkustega, vaid mõjub kuidagi ....eurolt.

Tropa de elite e. tõmmud poisid mustades mundrites.

Säästuproloog

Ei ole eriline mendifilmide fänn, The Shield on ainus sari, mis minuarust pollareid natukenegi tõepärasemalt näitab ning seetõttu ei vahi ma neist pajatavaid filme ka just kuigi suure entusiasmiga.

Tropa De Elite leidsin kogemata Kaa-Joti blogist ning äramärkimist väärib see kinuteos sada protsenti.

Äksõn:

Fatal spoiler, neile kes Kole-Jaanuse blogi on lugenud:

Jaanuse pajatustest võib jääda mulje, et filmis pistetakse kellelegi harjavars perse - mina seda ei näinud...

Muidugi mina vaatasin pehmemale silmale mõeldud algversiooni ning arvata on, et kui juba Ameerikamaa karuhingelisemale publikule lastakse mehisem tükk eetrisse, kus kõik ainult harjavarred perses ringi käivadki, siis Savisaare valitsetud Tallinna Pöff-il on Edgari isikliku kultuurihuvi tõttu filmides muidugi hoopis teised kaadrid sees, aga see selleks ning nendin lihtsalt fakti, et minu omas seda polnud...

Kurb vist, ei - pohh pigem.

Aga nüüd edasi - karmim osa äksõnist baseerub kilekottidel (mul hakkab kile suhtes juba mingi fetiš tekkima), mida kasutatakse ohtralt ning verine kilekott on lühikeste vahedega pidevalt eetris. Nii-et jõuab äraoodata küll, et milline teelt eksinud lambuke see järgmisena kilekoti viktoriinile jõuab.

Kilekotid (no tõesti, nüüd on see fetiš olemas) on ka põhiline vägivalla atribuutika, sest näopeksu lastakse lendu peamiselt nekrutite suunas ning lüüakse viisakalt ning politseinike mundriaule vastavalt. See tähendab, et ainult lahtise käega, aga see-eest pidevalt - rusikaid kasutavad siin filmis ainult pahad tegelased ja näostnäha molkused.

Film ise:

Algas nagu mingine komöödia korrumpeerunud politseijaoskonnast, kuhu saabub uus ja idealistlik tont politseikoolist.

Loomulikult saab ta igalt poolt näkku ja taha ja üldiselt päädivad sellised kinud ühe riukaliku trikiga mahviapalgal oleva politseiülema arvel ning ega ka ka kirjutise aluseks olev film nendest palju ei erine. Muidugi kui mitte arvesse võtta seda, et muheleda sai ning äratundmisrõõmu esines ning peeru, hobuseperse ja banaanikoore naljad olid õnneks olemata.

Õnneks oli see üldse ainult algus, ehk esimesed kolmveerand tundi ca kahetunnisest filmist ning karakteritutvustuseks ja hoo käima lükkamiseks polnud kirjeldatud vorm üldse halb, pealegi oleks selle olemata jäämisel olnud üsna raske mõista kõigi nende ülikiiresti rääkivate tegelaste eksistentsi mõtet ja eesmärki antud filmis.

Teises osa keeratakse toonid karmimaks, ehk keskendutakse erirühma bootcampis saasta väljapookimisele ("WE DIDN'T INVITE YOU!"," SAY THAT YOU WANT TO GO HOME - SAY IT!"), senise eraelu lõppemisele tänu psüühhilisele erirühmlaseks muundumisele ning sellele, et musta mundri kandmise esimestel päevadel saab igale uuele rühmlasele selgeks, et Brasiilia suguses riigis saad sa midagi positiivset korda saata ainult politseivormi kandes ning teisi relvastatud iskikuid tulistades. Ise samal ajal mõlemat silma kinni pigistades näkkukargava fakti ees, et tegelikult jääb kõik sinna, kuhu jäi tuumasõjaoht külma sõja ajal, et kummalgi poolel pole mingit võimalust mingitki otsustavat ülekaalu saavutada ja veelgi vähem selle üritamise käigus ellu jääda.

Kõik muu, mis sa teed eraviisiliselt ja ilma tulistamata või kedagi kilekotiga lämmatamata, lendab sinna auku, et keegi kuskil toiminguahelas saab kannatada, ning seda vaatamata sinu soovide siirale üllameelsusele...

Lõpetuseks:

Film on hea näide Ladina ja Lõuna Ameerika revolutsiooniliste diktatuuride järelmõjust ehk:

mida kaugemale arenenum sotsiaalne ja kontinentaalne kriis, seda painduvamad kirjutatud reeglid ja paindumatumad kirjutamata reeglid ning näitena, et kui 10 aastane poiss sind tulistab, siis ei ole sul võimalust külitada prügikasti taga senikaua, kuni tal 14. sünnipäev kukub....

Hinne mölas ja numbrikirjas:

Mendifilmina: 5/5 Päriselus mulle võmmid natuke ei meeldi, aga hästitehtud mendifilmis suudan ma neid igate positiivse pilguga vaadata. Antud teose puhul - algusest kuni pooleni lootsin ma, et prillihangeldajast neegerrühmlane ja tema idioodist valge kamerad saavad surma ning kuni lõpuni lootsin vähemalt, et no mullailmelise rühmapääliku võiks ju ikka lasta lõhki kiskuda ja vähemalt ühe mainitud nekrutitest ka, aga kahjuks nii ei läinud.

Krimi ja Thrillerdraamana: 4/5 - karakterite alane dramaatika jäi natuke imelikuks, kuna põhjamaiselt jäine süda ei lubanud mul hüperaktiivseid ja itkeajal pooleldi sambat tantsivaid tegelasi eriti dramaatilistena võtta - krt, kui inimene on tujust ära, siis ta istub üksi ja enda ette põrnitsedes ning joob ennast täis või keerab magama*, aga see selleks.

Kokku: 9/10 e. siit ja sealt natuke kõpitsemist ja ma naguinii mõtlesin sellele juba parema Grande Finale välja ehk siis kergelt mudides saaks lõpptulemuseks 10/10, aga jah- hetkel jääb natuke vajaka.

Tropa De Elite (2007)

R: Jose' Padilha

S: Andre Batista, John Kaylin

Kole-Jaanus: 8/10

OV: 9/10

Ninja Robot: 5/6

Trash: 10/10

Malcolm: 10/11

IMDB: 8.0/10(17.992 V.)

Rotten Tomatoes: 53 - 89%

_________________________

*

Igasugune suhtlemine või lähenemine on kategooriliselt vastunäidustatud ning igatepidi õigustatav... millegagi.

PS! Kuna blogger pedereerib ja mul on pohmakas , siis ei viitsi ma screenshottide pärast siin enda aju keppima hakata.

Edge Of Darkness e. vahelduseks üks tavaline film.

Kuulsin, et kõnealuseks tuleva filmiga üritab Gibsoni nimeline äpard oma tagasiteed kinolinale alustada ning otsustasin, et saagu mis saab, aga puhtalt valmisoleku mõttes - musteimateks stsenaariumiteks - tuleb see kinupilt endale silme ette manada.
Pealegi polnud ma jupp aega ühtegi tavalist filmi vaatanud...

Üldjoontes on Gibson mängib näitlejat- stiilis filmidega nii, et nende vaatamine ei pruugigi erilisi oksekrampe esie kutsuda, kui inimesed on suutnud Mel Gibsonit mögafonist ja R-tähega mütsist eemal hoida ning arvatavasti ka korralikult peksta.

Nii ka siin, sest ehkki seitsmendal minutil väljub Gibson korraks kontrolli alt ning tulemuseks on stseen verist laipa kallistavast ja nutukrampivast Mel-ist, pannakse kaamera koheselt kinni ning järmiseks stseenist on näha, et võttegrupp on suutnud oma positsioonid tagasi vallutada.
Gibson muidugi üritab veel paar korda ennast ahelatest vabastada, aga kontroll ja valmisolek on tugevamad ning rohkem talle võimalusi nutujorudeks ei anta.

Teine hea punkt on see, et kuna R-tähega mütsi kannab Martin Cambell, mitte eelmise lõigu keskeks tegelaseks olnud isend, siis pole filmis ei vereojasid, anatoomiliste tavapärasuste sadu ega ka mitte pisaratejärvi ning üldjoontes võib öelda, et kokku on saadud selline kinukraam , mille kohta saab öelda diplomaatiliselt, et - mõned kohad olid täitsa huvitavad.
Kahjuks jääb aga lõppmulje siiski selline, et kõigil oli Melli ohjamisega nii palju tegemist , et stsenaariumist kinnihoidmiseks või parema otsimiseks enam palju jaksu ei jäänud.
Sellest tulenevalt siis ka kogu filmi käima ning sellele vett peale tõmbav mõrvaloo tuum, milleks on korporatsioonide vastane hipimöla ning liiga palju teadjate kiiritusmürgitamise teema.

Hinnang numbrites ja mölas

Kõnnime püstoliga, lehvitame märgiga ja avalikustame saladusi filmina: 2/5 - kogu vandenõu oli, nagu mainitud, üks suur kammaijaa of boringness, paugutamine oli ideedevaene ning kelleltki poliseižetooni nädalavahetuseks ka ära ei korjatud.
Dramaatilise thrillerina: 2/5 - Oehh... see, et kellegi tütar kohe alguses ära tapetakse, ei tähenda veel seda, et film eriti draamatiline oleks ning need kummitamiskohad sarnanesid pigem ebaõnnestunud ulmekale kui thrillile või drammile.

Kokku: 4/5 e. ma ei näe mingisugust põhjust seda kunagi hiljem vaadata ning tegelikut ei näe ma üldse põhjust, miks keegi seda vaatama peaks.
Säästukas nii kehalt kui vaimult, ehk siis ainuke asi, mida seal rohkem kui kesmiselt oli, olid armid - Mel Gibsonil kaks, tema ülemusel üks ristikujuline kulmude vahel ja isegi senaatoril jooksis suunurgas räige rebend - huvitav, kuidas sellise retsivälimusega üldse senatisse saab, aga see selleks.


IMDB: 6,9/10
Rotten Tomatoes 53 -71 %

Le Compotieux e. filmiriba filmidest....

...mille koostisosad on üks seletus sellele, et miks ma viimastel päevadel nii sitas tujus olen olnud.


Antichrist
(2009)

Semude Kaidar Vaneki, Piibu Mati ja Jupivälja Sassi vaimus ja kehvikuõnnes tehtud ning seetõttu ka väga kunstilises võtmes lõikumisporno, mille kohta võib üldistavalt ka porno öelda - ainult, et noodivõti tuleb paar rida allapoole sirgeldada.

Kaks küsimust:
K1: Kui sealt rajum rets, karmim hõõrumine ja suureplaani genitaalid kinopubliku jaoks välja lõigati, siis mis järgi jäi?

K2: Miks lõpp must-valge oli?

PS. Lõpus on kiri: pühendatud Andrei Tarkovskyle - ei vabanda välja.

Draama
H: 3/10

2012
(2009)

Film, milles ameerika neegerpresident on õnnestunud segu vabariiklikust luuserist McCainist, neegerpresident Obamast ja tolmu näinud inimahvist.
Ok for me, aga miks sel juhul Venemaa president ei oleks võinud siis juba usbeki, tšuksi ja potsataja ristand olla?
Täielik möödalask ning järjekordse ameerika lammutamise kõrvale oleks üks T-34-ga läbi rahvamassi laeva poole rammiv ning Moskovskajat kummutav tovariš prezidjent küll ära kulunud, aga ei kulunud, kuna polnud.

Üldjoontes on selle filmiga seis selline, et kuna see kestab üle kahe ja poole tunni, siis on võimalik selle vaatamise ajal maailmalõpp maha molotada, nii-et las jääb edasi co-marketi töötajate puhkeruumi sisustama.

PS. Selle treilerit oleks küll tulnud kinno vaatama minna ning When worlds collide on igas kategoorias parem.

Aksõn, Seiklus, Ulme, Thriller
H: 1/10

The Pianist
(2002)

Nutsin terve filmi!

Holocaustifilm
H: 6.000.000/10






The Prophecy 2
(1998)

Kuna reegel ütleb, et iga teine osa peab olema sitem kui esimene, siis ei hakatud ka selle filmi tegemisel erilist mässumeelsust üles näitama.
Korjati lihtsalt kokku kõik, mis korra juba läbi leierdatud oli ning igaks juhuks saadeti Mortenseni poolt pörgusse veetud ja peaingel Gabrieli nahas pesitsev Christopher Walken sealt uuesti maapinnale.
Seekord ei mahu tema pisikesse maailmapilti tulevane Nefirus, ehk siis inimese ja ingli järeltulija.
Anti-Gabriel Miikaeli poolel sõdivat seksi-inglit kehastab mingi poliitiliselt korrektne asiaat ning seda kinnitab ka stsenaariumist laekuv tõsiasi, et tõesti - ainult tõsine annus poliitkorrektsust ning tõsisemaid sürrogaate võib viia ideevälgatuseni, et ingli poolt inimesele sigitatud hübriid peab olema Tšingis - khaani näo ja jurtakujuliste tiibadega peletis.
Veel mainin, et.... ah midaiganes...

Horror, Thriller H: 4/10

Le Compotieux vol. 3 (2010)

Järjekordne filmikompott, mille alapealkirjaks võiks panna " Kõhugripi Aegu"

Death proof
(2007)

Kui Kill Bill välja arvata, siis on see mu tutvusringkonnas vist kõige rohkem sõimatud Tarantino film...
Billitapu puhul nõustun kõigi kriitikutega 99% ning keeldun seda teist korda vaatamast, aga DP on küll minuarust alahinnatud ja peaaegu, et väärtteos.
Esiteks ehe ja tore näide sellest, kuidas sel aastatuhandel toimuvale tegevusele annab 70/80-te hõngu juurde lisada tegevust Väike-Pahaperse taolisesse kolka- ühendriiki paigutades.

Teiseks on see igale Tarantino austajale kohustuslik kraam, sest näiteks tüüpilisi Qunetinolooge teemadel, mis haakuvad kõige muu, aga mitte süžeeliiniga, on siin filmis kolmekordselt ja ega siin eriti hiiglaslikust ja jalustrabavast stooriliinist rääkida ei saa - pigem selle puudumisest, mis on omane nii Dusk 'til Down-i esimesele filmipoolikule, kui ka näitusena veel Four Rooms-ile tervikuna.
Basterdsisse üritas Quentin mingit pandavat süžeed sisse vedada (loe: kopipasteerida) ning selle kätte see film ka osaliselt kõnges.

Nõrgeim osa kogukupatusest oli seekord Tarantino enda mängitud karakter, kes lihtsalt ei sobinud sinna - võta millise nurga alt tahes. Tavaliselt on nooremapoolse vanameistri isiklik mänguastumine üks filmi parimaid vahe/põhipalu.

H: 9/10

Blood in - Blood out/Bound by Honor
(1993)

See on see film, millest vanglaseebika OZ tegijad varastasid kahe esimese hooaja jaoks enamus süžeekäike, karaktereid ja muud inventari. Oleks filmil teine ja õnnestunud osa ka, siis oleks vast OZ-i edasised sessoonid ka vaadata kõlbanud.
See selleks ning tegelikult on tegemist väga hea türmidraamaga, mille ainuke mitteseeditav aineosake on tollane indianohurmur Benjamin Bratt.
No tõesti, tehke mis tahate, aga armideta ja sirge ninajoonega gängbängerid on minujaoks sama vastuvõetamatud, kui ilma pöördsilmadeta Hitlerid. Mis teha - Sotsialistliku režiimi raske pärand, millest ma mööda vaadata ei suuda. Olgu õnnelikud, et ma veel madrusemaikasid kõigi maade filmikriminaalidele selga ei nõua.

Montana: You speak Spanish, so do parrots.

H: 8/10

Frankenstein girl VS Vampire Girl
(2009)

"Susi mind söögu, kui ma kunagi veel midagi sellist vaatama peaksin"- kõlas mu suust järjekordne sajatus, mis langes ajaliselt kokku lõputiitrite algusega.
Kogemused näitavad, et umbes aastakese suudab susihirm mind mötsast ja jaapani splatteritest eemal hoida, aga siis astun jälle ämbrisse...
Ausalt, iga kord, kui ma mingit jaapani gorefilmi vaatan, vannun ma, et: "EI IIAL EAL, SEE TOIMUMA PEA!", aga jeh, kaua see ei kesta ning ka minul on omad nõrkused ja no kurat - kestu ikke suudaks mööda vaadata filmist, mille pealkiri on FRANKENSTEIN GIRL VS VAMPIRE GIRL...

Filmi tagline- puudulik gore ning eurooplase jaoks vastuvõetava huumori puudumine...

H: 2+1/10. ( kolmas punkt tiksub selle vampiiritsiki eest, kes äratas minus ellu loomalikult lihalikud ihad - lähen ennast piitsutama ja pingutan jalarõngast. )


I.D.
(1995)

Mendid sisenevad jalkahuligaanide vennalikku perre, kuna nuud es saa aru, et tegemist on mentidega.
90% filmist koosnebki samast jamast, millele on iga teine "võmm infiltreerub kuskile ja leiab sealt omale naise ja uued südamesõbrad, keda ta ei taha üles anda, aga ikkagi annab" tüüpi film ülesehitatud.
Iseenesest ei ole film halb ega hea vaid kõigest keskpärane, kuna on kole-kole tüüpiline ning kes tahab vaadata head vutihuulide filmi, vaadaku hoopis The Firm-i ja hea undercover mendifilm on näiteks Donny Brasco.
SPOILER:
Lõpus muutub põhiment ebaadekvaatseks mendiks, kuna võtab jalkapeksu liiga südamega ning muutub üleöö narkomaaniks ja sealt on juba järgmine samm neo-naziks hakkamine.
See on ka ainuke originaalne osa kogu filmist ja kahju, et see nii debiilne on.

Mina näiteks arvasin, et kuna ebavõmmilik võmm ei ole enam positiivne ja inimlikult mõistetav karakter, siis võib ta rahus maha tappa, aga jah - paraku otsustati loogika kuskile bad cop- very bad human been - ultra rightwinger allakäiguspiraalile paigutada ja sellega ka kogu kinupilt tagant ettepoole põhja lasta.

H: 6/10

Frankenstein
(1932)

Klassika ja minu arust üks Top-3 Frankensteini filmidest, kusjuures ma ei pea silmas neid fantaasiarikkaid raamatutöötlusi a'la Super-Frankenstein VS Vampire Godzilla, Count Frankenstein & Dr. Dracula ning Big-Breasted SS-Frankenstein she-monsters from planet Hornya.

Kuue/seitsme aastasena meeldis rohkem, aga siis meeldisid mulle ka Ritariässa, vastasmaja Laura ja Vormel 1 MM-id - seega ei puutu tänapäeval enam asjasse.

H: 7/10


Side lõpp, tänud tähelepanu eest.

Kui Mel Gibson poleks sündinud..... (Vol 3.)

Ausõna, ma luban , et juba homme tekib mul huvi mõne filmi vastu ning siis ma ka kriban sellest. Senikaua, aga nautige postereid teemaarendusest : ".....kui Mel Gibson poleks siia ilma sündinud..."


Link 2 vol. zwei
und
Link 2 vol. ein

Kui Mel Gibsonit poleks sündinud....( vol. 2 )

Njah, kuna ma pole suutnud viimasel ajal ühtegi filmi lõpuni vaadata, siis aretan edasi teemat, et mis oleks kui.....
..Mel Gibson poleks siiia ilma sündinud...
Ehk siis - valik postereid ilma filmideta - viimased võite ise juurde mõelda.
Seekord panin juurde ka Gibsonuse osaluse teel ära rikutud filmide postrid, et igaühele kohale jõuaks, et filmimaailm ei kaotaks ilma Mell-ita midagi.

"Pammy bangs a lot" või "Mel Gibson needs money" ?
Kumb ?(Pühendet Onu Kalverile)
"White man cant slam" või "Mel Gibson stands behind Jodie Foster"?

"Heartbreaking war-drama with Rober Pattinson" või
"Old fääg in Vietnäääm"?

Link Vol1-le

Right At Your Door e. kuidas inimesed läbi kile suhtlevad

Rahulik hommik L. A. rohevööndi majakeses katkestatakse järgmise raadioteatega:
“We interrupt your regular programming for a KDHP emergency news brief. This is Neil Simmons reporting from KDHP’s Pasadena studios. Multiple explosive devices were detonated simultaneously across downtown LA moments ago…”
Kodus passiv peategelane otsutab muidugi peale kesklinnas viibiva naise telefoni teel kättesaamist talle sinna vastu minna.
Paraku veab edasise süzeekäigu paremuse poole see, et tegemist on režissööri debüütfilmiga, ehk siis mees jääb poolel teel pidama ning ümber pöörab ta peale seda, kui näeb kuidas närvis politseinik laseb maha südalinnast saabunud ning selgelt šokiseisundis autojuhi.
Koju jõudes leiab ta sealt varjupaika otsiva mehhiklasest remondimehe, kes natuke adekvaatsust üles näitab ning vastavalt raadiost saadud juhtnööridele kõik maja õhuavad ning uksed-aknad kinni teibib/kiletab.
Vahepeal on nimelt selgunud, et tegemist võis olla üliohtlike saasta-pommidega ning, et plahvatustega paiskus õhku hunnik mürgilist kama, mis nüüd suitsuga edasi levib -
"Sulgege uksed, aknad, kiletage need kinni, püsige kodus, vältige iga hinna eest kokkupuuteid inimestega, kes ei kuulu päästeorganisatsioonidesse."
Peategelane otsustab käituda täpselt kõigi juhiste järgi ning kui räsitud elukaaslane lõpuks koduni jõuab, tehakse talle selgeks , et sisse ta ei saa.

Et siis niimoodi algab pealtnäha 200 taalase eelarvega katastroofipõnevik.

Filmi algus on igate pädev ning pideva raadiomulina taustal, mis ühtesid ja samu fakte üle kordab, tundub ka olustik piisavalt pinev ning naise kile taha jätmine on ka täitsa loogiline käik, kuna tee mis tahad, aga oma nahk on inimesele ikka kõige tähtsam.
Pealegi ei paista peategelane just olevat eriti otsustusvõimeline ja briljantmõistusega olevat ning ta ei tõrju vaest naisukest ju niisama ja kiusu pärast - naine köhib kahtlaselt ning raadiost on ju öeldud, et ei tohi sisse lasta kedagi, kes on viibinud katastroofi piirkonnas või ei kuulu National Guardi või mõnda päästekomandosse.
Reaalne olukord, sest šokiseisundis kipuvadki inimesed tegema nii, nagu puperdustaktis töötaval südamel baseeruv ning adrenaliinist üleküllastunud aju neile ütleb ning raadioteadete külge klammerdumine on tüüpiline näide sellest, et üritatakse leida midagigigi, mis tunduks piisavalt ratsionaalne ja veenev, et saaks ainult ajuimpulsse ignoreerides selle külge klammerduda.
Pealegi kadus sellega ka kartus, et tegemist võib olla zombiefilmiga, kus nakatunud inimesed mörisema ja tuterdama hakkavad ning pisike seltskond - üksteisega leppida üritades - ennast pisikeses osmikus varjab.
Kui majaperemees väheseid mineraalvee varusid ning kutsumata, kuid see-eest vett ammutavat ja higist leemendava külalist vaatas, siis tekkis korraks tunne, et nüüd hakkab mingi ette ebaõnnestunud kahe mehe face-off for survival pihta, aga õnneks kaob ka remondimees varsti majast minema, mees jääb majja, naine endiselt antibakteriaalse kilemüüri taha ning mingil hetkel kohale laekunud pisike neegripoiss paneb hambaid kiristama siiski ainult mõneks minutiks, kuna suuremat kaadriuumi talle ei eraldata.
Edasi toimubki inimeste suhtlemine läbi kile ning otsustusvõime puudumine abiotsimise või ootamise teemas on püsiv.
Nimelt tekitab mehes ebausku valitusorganitesse - mitte raadiosse- mahalastud autojuhi stseen ning naine oli tunnistajaks sellele, kuidas sõjaväelased ühele abiotsinud möödakakerdajale koti pähe tõmbasid, käed kinni sidusid ning märgistusteta mini-vani viskasid.
Ehk siis - ootame kuni asjad korda aetakse/saavad/lähevad ja seniks suhtleme läbi kile...

Kokkuvõtteks:

Väga hästi tehtud ning suht harvaesineva stooriga kinupilt, mis üksikasju lahkama hakates kaotaks oma väärtust, aga kogukupatusena on pea-et kohustuslik vaatamisvara.
Tehnilise poole pealt iriseks, et alguses tundub olevat paar stseeni valesse järjekorda monteeritud, aga see nihkub ka nendesse nn. bekat-filmi pisivigadesse, mida ei tasu vaadates tähele panna.
Krt, oleks raadio kogu aeg taustaks nämmutanud, nagu Legionis olnud idiootne ja vaimu nüristav taustamuusika, siis tuleks hinne ka kõrgem.

Bekat-katastroofifilmina: 5/5 - et siis naljakas ei ole, aga silmipimestavalt halvast CGI-st on loobutud, suuri B-idiootsusi sisse ei loobita, näitlejate vähesus hoiab näitlemiskvaliteedi kõrgel ning tekitab tõsise huvi Chris Gorak-i tulevase režissööritöö The Darkest Hour(valmib: 2012) vastu. Peaaegu nagu päris film, ehk siis hästi õnnestunud indiekas.

Draama-Thriller: 3/5 - Pinge keeratakse veerandi peal maha ning taastatakse lõpus. Vahepeal on lihtsalt hea jooksuga draamafilm, mida mõned süvadramaatika sissepritsed häirida üritavad, aga õnneks nendele väga palju aega ei raisata.

Kokku: 7/10 e. raske kirjeldada, mis seal head oli, sest tegelikult pole seal mingit ekraanilt kiirgavat katastroofihõngu, ega ka mitte hullumeelselt hästi edasiantud paranoiasid, vaid lihtsalt kahe ja vahepeal mitme inimese omavaheline suhtlemine läbi kile, kuna point on see, et üks neist on teisele eluohtlik.
Soovitan ära vaadata - see võtab ainult tund ja kakskümmend + kaheksa minutit teie elust.

Ps. TÜRI! ( vabandan) Ma avastasin Trashi kirjutise ning seal on põm'st sama jutt ja sama hinne, aga Trash on muidugi ka teada-tuntud habemega ajarändur ning filmipostivaras, nii-et enda oma ümber kirjutada pole mõtet.
Kindlasti varastab ta veel naabritelt ajalehti ka ning räägib kõigi uudiste ja koomiksite twistid ning anekdoodid ja horoskoobid ette ära, enne kui lehe tagasi annab.
Kusjuures mina teadsin eelinfo järgi, et tegemist on maailmalõpu järgse bekat-jandiga. Sealt ka see nakkus-muutus-zombie/mutant teemaline eelarvamus.

Trash: 7/10
Juta
IMDB: 6.3/10 ( 4925 v.)
Rotten Tomatoes: 64-69%

Legion e. Kas see oli bekat ? indie ehk? watcherplotation siis äkki? No see...

... ei saanud ju olla päris film, ei olnud ka, onju ei olnud ?

Mida teeb üks kultuurne inimene, kui ta on just taevast alla kukkunud koos välgu ja värgiga?
Otseloomulkult läheb ta esimessse ettejuhtuvasse tsiklimeeste kõrtsi, pillub seal esimese endaga samas suurusjärgus oleva mootorratturi pihta ebaviisakat keelekasutust ning väljub sealt ukse kaudu, ise päikseprillitatud ja stiilselt nahka riietatud. Kõrtsi eest sõidab ta juba minema läikiva mootorratta seljas - loogiline, onju?
Ok, sel'l pole tähtsust, sest siin filmis on tegemist ingliga ning selle asemel, et käituda vähemalgi määral kultusfilmidest omandatud teadmiste järgi - ehk siis nii, nagu kirjeldatud- nüsib ta endal hoopis noaga* tiivad maha, murrab tasa-tasa sisse tshainamanide salarelva ja salarätsepäülikondade lattu ning väljub sealt seina sisse plahvatatud põleva risti kujulist avaust kasutades. Ärasõiduvahendiks saab prestiižne LAPD kvaliteedimärgistusega kogupereauto - tundub kihvt film olevat, onja?

Ülejäänud osa filmist on samuti erinevaid emotsioone esilekiskuv ning laias laastus tiksuvad need "kas ma pean nüüd naerma ?" hämmingu ja "mis see nüüd oli ?" hämmingu vahel.
Taustaks kõlab vahet pidamata see osa Arvo Pärdi loomingust, mida ta kainenedes ise mäletada ei taha.

Üldiselt ütleme nii, et eila kribasin ma filmist nimega Gabriel, - mis on kõvasti parem kui Legion - ning ma mainisin ka, et Gabriel on parem kui Constantine - mis on ka kõvasti parem kui Legion - ning kui ma nüüd ei eksi, siis olen ma vist poetanud mokaotsast ka vihjeid, et parim religiooni teema ja inglitega film on The Prophecy**, eksole?
Endale tuleks nagu tuttav ette?
Niisiis, ütleme, et ma pole jupimat aega näinud nii sitta religioonil baseeruva stooriga filmi, kui see kuradi Legion, mis just arvutajal kõvaketast koormas...

Mida selle tegijad mõtlesid? Et laseme ingli taevast alla ja edasi käiame zombiefilmi vaimus selleks, et lõpuks saaks mingine kuulikindlate tiibade ja põriseva-pöörleva oganuiaga tüüp ka veel lavale astuda ve? Ah, sitta nende ja sellega!

Hinnang:

Inglid+religioosne äksõn+inglid filmina: 1/5 Inglid olid alla igasugust arvestust, ehk siis üks tatoveeritud isend, kes endal tiivad maha lõikas ja teine, kes sädeles ja põriseva nuiaga vehkis.Vahepealse löömingu raamidesse ei paigutunud ka midagi positiivset.

Fantasy -Thrillerina:1/5 Fantaasiat oli nii palju, kui keskmises tulistamisfilmis seda tavaliselt on ja jäätiseautost kostnud thrillerdav muusika suubus ka suht kiirelt üldisesse taustahelide kakofooniasse. Kõik oli nagu poolik, lihtsalt mingi mõttealge, millel igasugune edasiarendus puudus - vähemalt mulje jäi selline.

Kokku: 2/10 e. Jumal tänatud, et see läbi sai.

Ninja Robot: 2/6
Trash: 3/10(1,5/5)
IMDB: 5.2/10 (8107 v.)

Selle filmi kohta olen ma varem paar sõna öelnud "2010 - uued filmid/torrentid" postituses.

PS. Muuseas tänu sellele kuradima Leegionile jäi mul kribamata postitus väga heast bekatist nimega Right at your door, mille ma suht kogemata leidsin ning mis oli igati leidmist väärt, ehkki torrenti kommentaaridesse oli tundmatu filmispetsialist mõtlemapaneva arvustuse jätnud:
"i havent dl'd this but i own it on dvd and it was the dumbest movie ever made mary McCormick is hot but plot is dumb and "big twist ending ""is fuckin dumb""
_________________________________
*Angel-knives "Ninjas combatpack" Hobby Hall 99.90
(telli 2 komplekti ja saad kauba peale veel Peaingel Gabrieli mootornuia)

**
The Prophecy - Kui piisavalt julgust olen kogunud , siis kirjutan ka sellest. Praegu niii palju, et Must See Twice In EVERY YEAR film.

Shottide võtmise jätsin pooleli kuna mida uuem film seda vähem on sealt midagi rebida.
Tõlge - nii kui liikumine lakkab on ekraanil puhas NULL !

Le Compotieux e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei viitsi/ei oska pikemalt kirjutada.

The Cove

Tee mis tahad, aga mingit megamuljet see film mulle nüüd küll ei avaldanud.
Lõppu pandi küll üks tapvalt haige veristamisstseen, aga vahepeal aeti lihtsalt illi, pandi säästuteadust ning hiiliti võsas ringi selle asemel, et paar jaapani kalurit uimaseks lüüa ning delfiinidele sisse sööta.
Milles üldse kamm?
Jaapanlased on enivei mingid kahtlased tegelased ning minu teada on nad viimase 80 aasta jooksul tapnud korduvalt maailma viimast dinosaurust - millest siis järsku see suur tants delfiinikorjuste ümber õhku kerkis?

PS. Kuna ma kala ei söö, siis saan nüüd irvega pealt vaadata, kuidas hunnik kalatoidulisi filmiblogijaid üritab filmile kõvemaid hindeid pannes enda süümekaid leevendada.
Fish-wankers!

6/10

Skin

Nutu ja itkejoru tuleb seekord Hollandist ning tulpe ei näidata seal kahjuks kordagi - tuuleveskitest rääkimata.
Selles-eest on hunnik peresidemeid ning hapudest hapumate nägudega võrrimehi - olgu edasi.

PS. Kirjutasin sellest ennem pikema posti ka ning illisin maad ja ilmad kokku. Lõpuks otsutasin, et vaatan filmi ikkagi üle ning jah - oleks teist korda vaatamata jätnud, oleks tiba rohkem kui kaks korda parema hinde pannud.

3/10

The Shadow Of The Raven...

...on Hrafn Gunnlaugssoni vändatud kaarnatriloogia teine film, mis on kordades - ma toonitan - kordades parem kui esimene .
Tegelastel baseeruvat järjepidevust pole ning ka teema on veritasu teise võtmega esitus, ehk siis raha ja isiklike suhete asemel on sisse toodud faktorid hoopis Odin ja Valge Kristus.
Lõpp läks ainult turriajavaks kätte- kuradi Sly-DieHard-van Islandnegger raisk!

PS. (SPOILER /on) Ausõna, ma oleks Gunnile monumendi püstitanud, kui ta oleks lasknud sellel kuradi peategelasel lõpus lõplikult maha kärvata. (SPOILER /off)

9/10

The Prophecy 5 "Forsaken"

Parem kui neli ja edasiminekuid oli kõvasti, aga ise loodan, et parimale inglifilmile bekat-järgede tootmine on nüüd sellega lõppenud.

Esimese osa tasemest jäi puudu umbes miljard aastat evolutsiooni, aga kolmanda jalataldu suudab ta siiski õrnalt nuusutada.
Samasugune käkk, mis teine osa, aga jah... on veel see neljas osa.

6/10


The War Lord

Kõigist vähegi viikingifilmideks nimetatavatest viikingifilmidest jäid mul parematena sõelale kolm tükki*- esimene koht läheb The Vikings-ile ning teist kohta jagavad The War Lord ja eelpoolmainitud The Shadow Of the Raven.
Aga film on teises kategoorias siiski tipptase, viikngite teemat on seal vähe, aga varakeskaega on kujutatud nii, nagu see täiesti olla võis.
Terves filmis ei leidunud kohta, mille üle natukenegi iriseda, sest ehkki kergemaid puudujääke oli, oli nende puudujäämus pigem tingitud ajastule omasest filmikultuurist ja selle normidest ning minu eepiliste juuksehooldusvahendikangelaste poolt ärarikutud silmanägemisest ja kõrgele arenenud norimishimust.
Kõikide emade lahingu tiitleid ei jaga, aga seal oli võimalik, et parim kindluselahing ning minu jaoks on tegemist kõige parema ajaloolise seiklusfilmiga - EVER!

10/10

___________

*White Viking, Alfred The Great ning I Na Kamnjah Rastut Derevya on endiselt tabamata ja nägemata.

Le Compotieux e. filmiriba filmidest....

..... millest ma pikemalt kirjutada ei viitsi/ei suuda.

"The Reader"

Kõrvalteemaks on Holocaust ning umbes sellepärast ma selle peaaegu, et ära vaatasingi - lõpus viilisin.
Kellele noormehe ja vanema naise vaheline intsestilaadne seksivärgens meeldib, võib ära vaadata, aga ise teist korda küll ei viitsi - mitte iial.
2/10

"Ice twisters"

Halb + halb + halb.
Katastroofibekat ja ehe näide sellest, et kui ideed pole, raha pole, vaimu pole, oskusi pole, siis ei tähenda see veel seda, et film tegemata peaks jääma.
Flush it down, sire.....
Masohhistidele eelmänguks, sest lisaks sellele, et ta on halvasti tehtud, on ta veel lõpmatult igav ka.
Ps. Punapäine mürakas mängib jälle teadlast.
2/10

Star wreck - in the pirkinning

Kohutav, valulik, lõbus e. tegemist on paroodiaga ning iga minut selles filmis parodeerib inimlikkust ning häid filmi ja näitekunstitavasid.
6/10

Where the wild things are

Nõmeda alguse korvab ülejäänud film mitmekordselt ning sellised poolmuinasjutufilmid on mul alati, isuga ning ilma hapukooreta alla libisenud.
Kollid on shefid ja tattnina on vastik värdjas nagu lapstegelased fantaasiafilmides ikka olla tavatsevad, aga siiski kuradima kõva muinasjutukas ilma pahade tegelaste ja lahedate monstäritega.
9/10

The Viking Sagas

90. aastate alguse bekat ja teemaks siis viikingitemaa ja võlumõõk ning mõõgakandja musklid.
Halb ei ole, ehkki hea ka mitte, aga keskpärane on ka palju öeldud.
Ps. Viikingi nakolle seal küll ei esine, aga tõepärasuse lusikas on sellegipoolest põrandale tühjaks valatud.
4/10

Let the right one in

Suh't vana ja kulunud suhtumine juba, et vampiirifilmi tehes tuleb sinna paras annus varjatud või varjamata pedevärki ka sisse toppida.
See film oli paraku raamatu järgi tehtud, nii-et peaaegu, et vabandab välja.
Omalaadne müramisfilm vampipoistest ja Sweden Rules!!!
8/10

9

Minu jaoks eelmise aasta parim film ookeanitagustelt.
Lahedad stamp-äksõnkangelase mentaliteediga nukud, kes üritavad I MS e. Viimase MS järgse ühiskonna varemetel ellu jääda ja aru saada, et mida fakki nagu üldse.
Näpuotsaga steam-punki ning peaaegu, et peojagu lahedaid nukke.
9/10

Gabriel e. inglitamp puhastustules

Sisututvustuse leiate arvatavasti siit ja ise kirjutan siia, mis filmist silma jäi.

Filmi algus oli jube, need hirrrmsad 70. aastate hevimeeste soengud a'la Led zeppelin ning pahalase näost vastu jõllitavad ja kinder surpraisi seest saadud kollased punnsilmad, aga edasi läks aina paremaks.

Bekatist EI OLE mõtet oodata mõistlikke dialooge. Dia-d sakivad märkamatust kuni kõrvakargava astmeni juba algusest peale ning miskipärast on kaotatud ära muidu B-kategooria auks ja uhkuseks olev sõnade kvaliteetselge hõbehääldamine.
Kui ei tea, millest jutt käib, siis vaata näiteks Beowulf-i 1999 - selline tõsine ja tasemel artikuleeritud krhäghin põrkab vastu kõrvakile nii, et lausa lust on dialooge üles kirjutada, kuna kirjavahemärgid vupsavad nagu iseenest omale kohale.
Muuseas, Gabrieli mulinast jääbki aeg-ajalt mulje, justkui oleks tahetud Lamberti khräghinat jäljendada, aga viimasel hetkel on ära unustatud, kuidas see täpselt kõlas või äkitse on kogu tekst algselt hoopis Lambsile kirjutatud?
Viimasel juhul on küll kahju, et vanapoissi filmi ei saanud, kuna üks korralik "My name is Beobriel and i am Imm...khm....Angel" - stiilis üliartikuleeritud kõneviis oleks marjaks ära kulunud.

Kuna mingid inimesed vigisevad juba selle üle, et Sherlock Holmes, selles Richikese filmis Kill-All-Dod oskas, siis ma ei taha mitte teadagi, kuidas tõsimeelsed piiiblisõltlased siinseid nindza-ingleid vaatavad või mida neist arvavad.
Aga jah, siin on vinged nindza-noad ja nendega tehtavad kiired löögid- viuhh-siuhh.
Jalaga makku, siis näkku, siis pääääähe -bahh, bahh, bahh ja uuesti noaga- tšahhhhh.

Nagu madala eelarveliste filmide puhul kohane, on ka Gabrielis teatraalsusele kõvasti rõhku pandud ning lisaks välgunooltele ja kõumeürinatele kaasneb ka kohustuslik kaameraväristamine. Kaamera jõnksub, nagu oleks vibraatorjalgsele statiivile paigutatud ning kõigile vaatajatele saab selgeks , et - jaa, kaamera väriseb.

Kui Rents ütles, et tema arust ei ole neegervampiirid eriti tõsiseltvõetavad, siis minuarust ei ole seda langemata neegeringlid ning ega ka mitte langenud neegeringlid.
Piibel on kirjutatatud valge inimese poolt, valgele inimesele ja mingeid neegeringleid polnud sinna vaja - seega neid pole.
Esimene neeger inimeste seas oli paberite järgi Kaanani neljas poeg Haam ning Inglid olid olemas kõvasti enne inimesi (Iiobi raamat 38:4-7 ), seega - seni, kuni pole kirjutatud, et neegeringleid poliitilise korrektsuse mõttes juurde tehti, ei ole nad ka usutavad - ükskõik kas rastapatsidega* või ilma.

Visuaalne pilt on tüüpiliselt sinakates toonides, aga õnneks on eksperimenteerimisuss tegijad seestpoolt läbi hekseldanud ning paljusinisele unistusele lisandub veel muid värvitoone, mil lastakse "Photoshop basic" vahendusel taustaks taandatud sinimääädnessi peal silma torgata - lahe, primitiivne, ülejään'd pildiga mittehaakuv ning otse kümnesse... müts maha mehed.

Ehvektid:
Režisööri 6-e aastane poeg ja töötu õemees viivad osavalt palli keskväljale lähemale... Gimp palliga... söödab.... õhust püüab ründeäss Photoshop... pikk sööt vasakule !!! .... vasaku ääre küljehunt Paint sööstab end vabaks .... ta jõuab pallini ! ..... ja... TA TSENDERDAB!..... värava ees on täiesti ettenihkunud ründav keskväljatiiger Picasa.... PALL JÕUAB TEMANI!!! ... löök õhust väravale... .(!!!!!) ..... KOLL!!!!
Rahvas juubeldab, tribüünid lagunevad ning MNC näost kirgab vastu siiras rahulolu.

Olgu, nüüd katkestan, aga head ja keskmist silmavara tuli ja oli veel ja veel ja veel...

Hindeks:
Bekat- Religion related filmina: 4/5: Korrakski ei tekkinud arvamust, et tegemist võiks olla millegi muu, kui b-kategooria filmiga ja inglid olid ikka nagu inglid olla ei tohiks, ehk siis tüüpilised ima tiibadeta tiivulised olendid, keda ikkagist ingliteks nimetatakse.
Horrooriva Fantaasiamärulina: 4/5 - e. fantaasialiikumine oli täiesti olemas ja enamus ajast teistest filmidest Gabrieli poole, aga selle horrori ära tundmiseks oleks vist pidanud 2D-prillid ette panema.

Kokku: 8/10 - ka kõige paadunum blockbusteri fänn ei pea häbenema, et tal see kinu riiulis on ning Constantinele* teeb tuule alla.
Ootan järgmisi osi. (Tegemist on triloogia esimese vaatusega.)

_____________________
Gabriel (2007)
D: Shane Abbess W: Shane Abbess,
Matt Hylton Todd

Trash: 6/10
Imdb: 5.4/10 (4117 v.)

______________________
*
Mälu järgi kuna nett jebib: Noa neab Kaananit "Olgu sa neetud ja olgu sinu neljas poeg ja tema järeltulijad orjad sinu vendadele ja nende järeltulijatele... blabla... habrakadabra."
Hiljem saab Haamist Aafriklaste esiisa. Semist ja Jaavetist vist aasiaatide ning eurooplaste eellased.

**
Rastafariani kirik ja Etioopia õigeusu kirik... ja-ja... bla-bla ehk, siis film on ülejäänud teemakäsitluse järgi siiski üldlevinud Vana Testamendi järgi tehtud, nii-et - ei kotib.

***
Legion on olemas ja vaatan ära, siis kui piisavalt julgust olen kogunud.

Give 'Em Hell Malone e. vaese meha Sin city

Kui ma ei eksi, siis Mukk tegi selle filmi igatepidi maha.
Mõtlesin, et edu talle ning igast tegelased ei peagi Dont Duck- Dont Cover äksõni mõnudest aru saama ning vedasin selle kiirkorras internetis arvutisse ja tulemusena vaatasin eelisjärjekorras ära...

Mis?

Ei tea, kas mu Dobermannist saadud nostalgialaksuline vaimustus polnud veel lahtunud või milles asi, aga Malone ei suutnud midagi positiivset pakkuda. Kohatised head killud, sissevilksatavad vinged äksõnstseenid, ülimalt ilusad autod ning ... kõik see, mis nähtud ja nähtud ja veel kord nähtud.

Kõik oli nagu olemas, kiiksuga karater A, kellel kuni lõpuni pole muud nähtavat missiooni peale kiiksuga karakter B ära killimise, karakter Cd, kelle missioon on karakter B käsul karakter A sõelapõhjastamine ning hunnik muud tulistatavat elus ja eluta inventari.
Ehk siis filmitegijatel oleks nagu retsept olnud pähe õpitud ning tatinäppu järjena kasutades raamatust otse potti visatud.
Paraku aga unustati sisse panna see, mis kokakunsti puhul kõige tähtsam, ehk siis killukene kokka ennast - olgu selleks siis želeevaabane juuksesalk, pajakinnas, tikutoos, kasutatud kondoom või toidumaitsmist segav lõuatäis närimistubakat.
Filmis tegijatelt pärineva hingetükikese ja hoole mittetajumine jättis mulje, nagu oleks Malonepaja ümber hoopis härjapõlvlased askeldanud ning kõik lootused kadusid otse seedekulglast restorani parimasse wc-potti juba esimese taldrikuveerandi kandis.

Kokkuvõtteks:

Selles mõttes, et ma ei oodanudki säänsest mitte väga laiadele ekraanidele mõeldud bulletihooramisest mingit erilist originaalsust, aga midagi oleks seal ju võinud olla.
Paraku ei olnud ning seetõttu mõjuski see pigem banaalse ja lamedana kui kvaliteetäksõnina.
Ahjaa - ainuke originaalsus seisnes selles, et aeg-ajalt pilluti 50/60-le aastatele vahelduseks tänapäeva sisse, kuid miskipärast kaldun ma arvama, et tegemist siiski pigem näpukatega.

Kesmine ajaviitja - rohkem kamba ja õlle kõrvale, aga mitte ööhakuste filmitundide sisutamiseks. Pealegi, Metsavana võiks selle filmihäkkimise kiiremas korras selgeks õppida ning filmikarakter C2-e ehk püromaankolli mölinast 99% filmirullilt eemaldada.

Kinumeeter:

Kvaliteetäksõnina: 2/5 e. Algas hästi, kestis keskpäraselt hästi ning lõppes ko-hu-ta-valt.

Krimitrilleräksõnina: 3/5 kõik kolm olid esindatud umbes viiendikuvõrra ning midagi rohkemat ei tasu sealt ei oodata, otsida ega välja sikutada.

Kokku: 5/10 e. ajaviiteks kõlbab, aga poole filmi pealt algav draamatilse lollfilmi etendamine kruvib tempoka alguse koos nupuga põrandale ning pliidi alla veerenud screw-up nuppu ei leita kahjuks üles enne lõpukaadrite lõppemist.

Guido Mukk: 2/10
IMDB: 6.1/10(1567 voteerijat)